Nisu
edit
Nisu arvatakse olevat Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili.
Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast (kokku 1/3 maailma rahvast).
Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat .
Nisu kvaliteedi üks tähtsamaid näitajaid on kleepvagu ehk teraliimi ehk gluteeni moodustavate valkude sisaldus. Mida suurem on teraliimi hulk nisujahus, seda paremad on pagaritoodete küpsetusomadused. Kleepvalgu kogus jahus sõltub omakorda teravilja sordist.
Nisutüüpe on kaks: talinisu ja suvinisu. Talinisu kasvatatakse parasvöötmes ja külvatakse sügisel. Suvinisu kasvatatakse külmemates piirkondades, ka meil. Suvinisu külvatakse kevadel.
Speltanisu: ürgnisu, millest aretati pehme nisu. Erineb teistest nisusortidest selle poolest, et tuum on tugevalt väliskesta küljes kinni.
Speltanisu peetakse maitseomadustelt ja toiteväärtuselt tavanisust paremaks.
Speltanisu peetakse ka valgu- ja rasvarikkamaks. Näiteks hariliku nisu valgusisalduseks loetakse 13,6%, speltanisul võib see olla kuni 17%.
Vitamiinide sisalduses ei ole nisusortide vahel suuri erinevusi. Mineraalaineid on speltanisus küll rohkem.
Kroovitud terasid keedetakse 1 tund ja kasutatakse nagu riisi.
Peale tangainete saab nisust veel:
paisutatud nisu - kooritud terad kuumutatakse rõhu all, seejäral alandatakse rõhku, tuum paisub ja tera lõhkeb. Kasutatakse hommikuhelvestes ja kondiitritööstustes.
idandatud nisu - mida kasutatakse värskelt salatites, suppides ja võileibadel või kuivatatult ja purustult leivataignates.
Nisuiduõli - saadakse terade külmpressimise ja lahustitega ekstraheerimise meetodil. Õli rikas E-vitamiini poolest.
Nisu on sööda- ja toiduteravili. Seda kasutatakse nisujahu ja jahutoodete valmistamiseks. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena.
Ajalugu
editNisu oli juba vanaajal tähtsaim leivavili. Tema kultiveerimine hakkas levima väljapoole Viljakat poolkuud umbes 10 000 aastat tagasi. Nisu jõudis Kreekasse, Küprosele ja Indiasse umbes 6500 eKr, Egiptusse pisut pärast 6000 eKr ning Saksamaale ja Hispaaniasse 5000 eKr. Inglismaale ja Skandinaaviasse jõudis ta 3000 eKr ja Hiinasse 2000 eKr.
Vana-Kreekas seostati nisu maaviljelusjumalanna Demeteriga. Müütide järgi pärines nisu Sitsiiliast Henna nurmedelt. Theophrastos kirjeldas ohtelist suvinisu, millest hiljem aretati talinisu. Vilja kasutati toiduks harilikult jahvatatult, mõnikord ka teradena. Kreeka ei suutnud ise oma viljavajadust rahuldada ning sellepärast veeti seda Sitsiiliast ja Musta mere äärest sisse, vahetades seda eeskätt keraamika vastu.