Anija Parish is a rural municipality in the eastern part of Harju County, Estonia.

Anija Parish
Anija vald
Flag of Anija Parish
Coat of arms of Anija Parish
Anija Parish within Harju County.
Anija Parish within Harju County.
Country Estonia
County Harju County
First establishedLate 1866
Rural CouncilAugust 8, 1945
ReestablishedJanuary 16, 1992
Named forAnija village
Administrative centreKehra
Government
 • MayorRiivo Noor
Area
 • Total532.91 km2 (205.76 sq mi)
Highest elevation
[1] (Määrasmägi, Vetla)
104.4 m (342.5 ft)
Lowest elevation35.5 m (116.5 ft)
Population
 (01.01.2023)[2]
 • Total6,431
 • Density12/km2 (31/sq mi)
Ethnicity (2021)
 • estonians72.3%
 • russians18.7%
 • other9.0%
ISO 3166 codeEE-141
Websiteanija.ee

The administrative center of the parish is the town of Kehra, while Aegviidu borough and Alavere village are also notable. In total, the parish consists of 33 settlements.

As of January 1, 2023, the parish had a population of 6431 people.

Early history edit

According to the Danish Census Book of 1241, the western part of the modern Anija Parish was split between the Ancient-Estonian counties of Revala and Harju.

More specifically the northern parts of the modern parish were located in the ancient Jõelähtme parish [et] of Revala county and included the villages of Aavere, Anija, Kõlu, Soodla, Kihmla, Pirsu, Kehra village, and Parila.[4] Kaersoo, which is also mentioned in the book, was divided between the modern Sambu and Salumäe villages in 1977.[5] It is speculated that some parts of the modern Linnakse were once a part of the relatively large ancient village of Saintakæ, which eventually became the modern Raasiku.[6][7]

Also according to the book, the southern parts of the modern parish were located in the ancient Kose parish [et] of Harju county and included the villages of Pikva, Rooküla, Kaivere, Alavere, Mõisaaseme, Rasivere, and Voose.[4] Kiviloo, whose historic center is located in the modern village of Lükati, is also mentioned.[8]

The south-eastern part of the parish has historically been a part of Ambla parish [et] of Järva county, while the north-eastern part of the parish was a part of Kuusalu parish [et], both being sparsely populated. There have been several historic settlements on the lands of modern Pillapalu and Aegviidu, including Kosenõmme, Rekka, Kaikvõhma, Koolma, Koonukõrve, and Laudisalu, all of which were mentioned in 1379 as belonging to the Lehtse Manor [et].[9] The historic Koitjärve, first mentioned in 1518, is located on the lands of modern Pillapalu.[10]

History edit

Russian Empire edit

Anija Parish was formed as a result of the Baltic Parish Law [et], signed by Alexander II of Russia on March 3, 1866 [O.S. February 19, 1866], and in force since October 13, 1866 [O.S. October 1, 1866]. The law was a part of reforms that were aimed at curbing the powers of local feudal lords, and paved the way towards Estonian independence in 1918. The parish was formed on the grounds of the Harju-Jaani Church Parish [et] some time after the law came into force.[11][12][13] Other parishes that incorporated parts of the modern Anija Parish in the Harju-Jaani Church Parish include Kehra-Kaunissaare, Paasiku, Kambi-Raasiku, Kiviloo, and Haljava.

Kaunissaare became a part of Kiviloo Parish in 1880, leaving behind Kehra Parish. Kehra, Haljava, and Paasiku Parishes became a part of Anija Parish on January 10, 1891 [O.S. January 22, 1891], while Kiviloo, Kambi-Raasiku, and Perila-Rätla Parishes became a part of Peningi Parish.[14] The areas of the former Kambi-Raasiku, Paasiku, and Haljava Parishes became Raasiku Parish on June 8, 1898 [O.S. June 20, 1898].[15]

Alavere-Pikva-Rooküla Parish was formed on the grounds of the Kose Church Parish [et] in 1866, only to disintegrate into three separate parishes in 1870: Alavere, Pikva, and Rooküla. The three parishes became a part of Palvere Parish on May 7, 1891 [O.S. April 25, 1891].[16] Palvere Parish was renamed to Nikolai Parish on October 8, 1891 [O.S. October 27, 1891].[17] The areas of the former three parishes were separated from Nikolai Parish on July 15, 1899 [O.S. July 3, 1899] and became Alavere Parish.[18]

Lehtse and Kärevete Parishes were formed on the grounds of the Ambla Church Parish [et] in 1866. The areas east of Mustjõe train stop and south of Koitjärve bog were all part of Lehtse Parish, except the Nelijärve area in Aegviidu, which was a part of Kärevete Parish. Kärevete Parish was renamed to Ambla Parish in 1892.[19][20][21]

Kolga Parish was formed on the grounds of the Kuusalu Church Parish [et] in 1866.[22] There are also records of a Koitjärve Parish that existed sometime between 1866 and 1879 and eventually became a part of Kolga Parish but it is unclear if it included any parts of the modern day Anija Parish.[23][24] South of Soodla river, the historic Kõrveveski village and Pillapalu Kivijärv [et] belonged to Kolga Parish, both of which are currently part of Pillapalu village.[25]

Interwar period edit

1910s edit

The areas around Kaunissaare manor were transferred from Peningi Parish to Alavere Parish on August 15, 1919. Additionally some forested areas were transferred from Raasiku Parish to Alavere Parish on the same day.[26]

1920s edit

The populated areas south of Koitjärve bog, around Pillapalu village, were transferred from Jõelehtme and Nehatu Parishes to Anija Parish on July 1, 1923, with the forested areas being transferred on January 1, 1925. Verioja area was also gradually transferred as part of the same agreements.[27][28]

According to the 1922 Estonian census data, released in 1924, Anija Parish consisted of Aavere, Härmakosu (Härmakoosu), Kehra, Kõrve (Kärve), Loo (Kerbuküla), Oja, Otsa, Pillapalu, Pirga, Pirsu, Soodla, Vikipalu, Ülejõe villages, and of Anija, Kehra manors. Additionally, the 1923 list of Estonian settlements released by the Estonian postal authority also mentions Pringu village and Lilli, Mullikmäe settlements. Kõrve village was located where the Ruunoja river flows into the Soodla river, in the modern day Raudoja village. Otsa and Pirga villages were located just north and north-east of Lilli, respectively, and are today part of Soodla village. Pirsu village was located just west of Lilli, on both shores of the Jägala river, and is presently split between Lilli and Kuusemäe villages. Oja village was located on the shores of the Aavoja river, in the southern part of the modern Ülejõe village. Mullikmäe was located north of Aavere, on the road that connects Anija village with the Piibe road, and is presently part of Partsaare village. The relatively unknown Pringu village was home to the local municipal hall (vallamaja) and has usually been counted as a part of Pirga village.[29][30][21]

According to the 1922 Estonian census data, Alavere Parish consisted of Arava, Jõeääre, Kuusiku, Laksu, Palu, Pikva, Rasivere, Rooküla (Rookla), Soo-otsa (Sootsa), Taganurga, Uuearu villages, of Alavere, Rooküla settlements, and of Kaunissaare, Nõmbra, Pikva manors. Additionally, the 1923 list of Estonian settlements released by the Estonian postal authority also mentions Mõisaaseme settlement, Jõeääre, Pikaveski, and Vetla watermills on the Jägala river, and Pirgu watermill on the Jõelähtme river, near the border of Peningi parish. Jõeääre village was located directly east of Pikva, on the shores of the Jägala River, in the modern day Arava village, while Laksu village was located directly west of Pikva, near the modern Laksu main ditch, and is currently also part of Pikva. Kuusiku village was located just south-west of the modern day Kaunissaare reservoir. Palu village was located north of Voose village, and south of the Perila-Jäneda road in the modern Rasivere village. Soo-otsa village was located just north-west of Palu village, along the Perila-Jäneda road in modern Rasivere village. Mõisaaseme village was located just south of Soo-Otsa village, and east of the original Rasivere, and is also part of Rasivere in modern times. Taganurga was located east of the Vetla watermill, on the eastern bank of the Jägala river. Nõmbra is nowadays part of Kose Parish.[29][31][21]

According to the 1923 list of Estonian settlements released by the Estonian postal authority, the areas of Lehtse Parish that lied on the grounds of modern Anija Parish consisted of Aegviidu borough, Koolme, Pruuna-Kõrve villages, and of the historic Kosenõmme (Kasenõmme) settlement. Koonukõrve (Konukõrve) is listed as a farmstead and Mustjõe (Must) is listed as a train stop. Koolme and Pruuna-Kõrve villages were located north-east of Jäneda village, in the south-eastern-most part of the modern day Pillapalu village. Nowadays, Kosenõmme makes up the northern part of Aegviidu borough. Koonukõrve was located east of Pillapalu and north of Jäneda, on the banks of the Soodla River, and on the grounds of modern day Pillapalu and Koitjärve villages. The Nelijärve area belonged to Ambla Parish and was sparsely populated.[32][21]

1930s edit

As a result of the 1939 Estonian parish reform, effective since April 1, 1939, Anija Parish: [33]

Soviet occupation edit

1940s edit

On August 8, 1945, the following rural councils were established on the lands of the previous parishes:[34]

Kehra became a worker's borough on September 13, 1945.[35] Aegviidu became a summering borough on December 29, 1945.[36]

1950s edit

Parishes existed in parallel to rural councils until September 26, 1950, when rural councils were split among the newly created regions:[37]

  • Harju Region: Haljava, and Läti Rural Councils
  • Kose Region: Anija, Kehra, Pikva, and Voose Rural Councils
  • Tapa Region: Aegviidu Rural Council

The amount of rural councils in Estonia was reduced by half on June 17, 1954, leading to the following outcome:[38][39]

Parts of Anija, Kolga, and Kõnnu Rural Councils became a part of Aegviidu Rural Council of Tapa Region on October 12, 1957.[40] The border between Anija and Aegviidu Rural Councils ran from Mustjõe train station towards Koitjärve bog until hitting the Piibe road and then westwards along the road.[41] Kehra Borough, along with Anija and Alavere Rural Councils became a part of Harju Region as Kose Region was split between Harju and Rapla Regions on January 24, 1959.[42]

When the Estonian Central Polygon was established in 1952, many villages and farmsteads were forcefully left abandoned or destroyed in the area, including what is now eastern Anija Parish: Apuparra, Koitjärve, Kõrveveski, Kulli, Lepasilla, Pruunakõrve, parts of Pillapalu. The former villages and farmsteads lay mostly on the grounds of modern-day Pillapalu village.[43]

1960s edit

Tapa Region along with Aegviidu borough and rural council became a part of Paide Region on March 28, 1962.[44] Aegviidu borough and rural council became a part of Harju Region on December 21, 1962.[45] All of Aegviidu Rural Council and the part of Alavere Rural Council that was used by the Pikva kolkhoz became a part of Anija Rural Council on January 18, 1963.[46] Western parts of the former Vohnja Rural Council of Rakvere Region became a part of Anija Rural Council of Harju Region on December 28, 1963, but ultimately were transferred to Kuusalu Rural Council instead on December 27, 1976.[47][48] There were border changes between Kehra borough and Anija Rural Council on December 27, 1968.[49]

1970s edit

On December 27, 1976, Aavere, Kihmla, Linnakse, Parila, and Salumäe villages became a part of Anija Rural Council because they were a part of Kehra sovkhoz, and Arava, Pikva, and the former Jõeääre villages became a part of Kose Rural Council because they were a part of Alavere sovkhoz. Additionally, most of the areas gained from Vohnja Rural Council in 1963 were transferred to Kuusalu Rural Council. Kehra and Aegviidu boroughs underwent border changes.[48]

1980s edit

On October 28, 1983, Alavere, Arava, Lükati, Pikva, Rasivere, Rooküla, Uuearu, Vetla, and Voose villages were transferred from Kose Rural Council to Anija Rural Council.[50]

Modern period edit

After the soviet occupation of Estonia ended, Anija parish was re-established on January 16, 1992 in the borders of the preceding Anija Rural Council.[51] The town of Kehra became a part of the parish on December 2, 2002[52][53] and the borough of Aegviidu on October 21, 2017.[54]

Nature edit

Around half of the area of the parish is forested, while bodies of water account for about 3% of the area. The parish is home to the reservoirs of Soodla, Raudoja, Aavoja, and Kaunissaare, which belong to the Tallinn water supply system. Jägala River, along with its tributaries of Soodla, Aavoja, Mustjõgi, Jõelähtme, Jänijõgi, and Tarvasjõgi, flow through the parish.[55]

The southeastern corner of the hilly Aegviidu is home to the popular Nelijärve lakes, while many other lakes dot the landscape east of Aegviidu on the lands of the Põhja-Kõrvemaa Nature Reserve and Jäneda village, with Kivijärv, Venejärv, Ännijärv, and Aegviidu blue springs among them.[56] The Kaunismaa area in Kuusemäe village, between Kehra and Anija, is home to a collection of small lakes.[57] Mustjõe village is home to a large, flooded quarry, that operated between 1985 and 1992. The material extracted from the quarry was used for the construction of the second track of the Tallinn-Tapa railway.[58]

The Põhja-Kõrvemaa, Soodla, Voose, and Aegviidu areas are notable for their naturally hilly landscape.[55] Ülejõe village is home to a large ash mountain (Estonian: tuhamägi), made of the manufacturing leftovers of Kehra pulp and paper mill and general garbage.[59]

Demographics edit

Population census[60]
Settlement 2000 2011 2021
Aavere 21 12 13
Aegviidu - - 674
Alavere 432 339 347
Anija 125 117 92
Arava 50 48 38
Härmakosu 76 58 46
Kaunissaare 76 79 83
Kehra town - 2889 2759
Kehra village 35 42 29
Kihmla 34 31 28
Kuusemäe 32 28 26
Lehtmetsa 801 719 707
Lilli 136 97 82
Linnakse 65 73 58
Looküla 59 43 46
Lükati 68 65 53
Mustjõe 16 28 30
Paasiku 40 33 38
Parila 56 51 76
Partsaare 18 24 17
Pikva 104 93 101
Pillapalu 109 82 93
Rasivere 59 40 45
Raudoja 40 62 59
Rooküla 77 93 75
Salumetsa 27 27 35
Salumäe 61 52 59
Soodla 74 87 77
Uuearu 47 47 38
Vetla 51 45 55
Vikipalu 53 61 101
Voose 79 64 67
Ülejõe 243 202 212
Unknown 0 0 3
Total 3164 5731 6262

Religion in Anija Parish (2021) [1]

  Unaffiliated (75.6%)
  Orthodox (10.0%)
  Lutheran (6.1%)
  Others Christians (3.6%)
  Others Religions (4.7%)

Politics edit

  • Anija parish council chairmen since 2002
    Name In office
    Jaanus Kalev 18.10.2019[61] - ...
    Toomas Tõnise 21.03.2019[62] - 17.10.2019[61]
    Jaan Oruaas 24.10.2017[63] - 13.02.2019[62]
    Jaanus Kalev 31.10.2013[64] - 23.10.2017[62]
    Jaan Oruaas 29.10.2009[65] - 30.10.2013[64]
    Jaanus Kalev Autumn? 2005[66] - 28.10.2009[65]
    Tõnis Väli Dec. 2002[67] - Autumn? 2005
  • Mayors of Anija parish since 2002
    Name In office
    Riivo Noor 21.03.2019[62] - ...
    Arvi Karotam 19.12.2013[68] - 15.03.2019[62]
    Tiit Tammaru 06.11.2009[69] - 31.12.2013[68]
    Jüri Lillsoo Autumn 2005 - 09.11.2009[69]
    Tiit Tammaru Spring 2004 - Autumn 2005[69]
    Olav Eensalu Dec. 2002[52] - 18.03.2004[70]
    Ilsia Väli before 2002[51]
    Tõnis Väli before 2002[51]

Infrastructure edit

Transportation edit

The Tallinn-Narva railway passes through the parish and is serviced by Elron. Long distance trains stop in Kehra, Aegviidu, and Nelijärve, while local Tallinn-Aegviidu trains stop in Parila, Kehra, Lahinguvälja, Mustjõe, and Aegviidu. It takes about 19 minutes to reach Kehra on a long distance train from Ülemiste, and 31 minutes to reach Aegviidu. Meanwhile, local Tallinn-Aegviidu trains take about 10 more minutes due to additional stops.[55]

Kose-Jägala, Jägala-Käravete (part of the bigger Piibe road), and Perila-Jäneda roads pass through the parish.[55] Kehra, the administrative center, is located approximately 32.8 kilometers from the outer edge of Tallinn through Kose-Jägala, Jägala-Käravete, and Tallinn-Narva highways. The journey takes approximately 23 minutes.[71]

The parish has a considerable, still-developing network of light traffic roads. Currently existing sections include Kõrvemaa-Aegviidu-Jäneda in the Aegviidu area and several shorter roads in the town of Kehra, with Kehra-Kaunisaare also reaching outside the town. Kehra-Anija and Soodla-Kõrvemaa sections are scheduled to be built in 2023, nearly connecting Kehra and Aegviidu. In approximate chronological order, other sections scheduled to be built include: Kehra-Vikipalu, Kehra-Lilli-Soodla, Kaunissaare-Pikva-Alavere, Anija-Raasiku, Vetla, Voose-Vetla-Kreo, Vikipalu-Lahinguvälja, Alavere-Rooküla-Lükati.[55]

As of 2020, five bus lines were providing local transport in Anija Parish, three of which operate on every workday.[72] There is also a bus line between Kehra and Kose borough.

Tallinn water supply system edit

The parish is home to the reservoirs of Soodla, Raudoja, Aavoja, and Kaunissaare, which belong to the Tallinn water supply system. All of the reservoirs are located on a river that shares the name of the reservoir, except Kaunissaare, which is located on the Jägala River. Soodla reservoir feeds into Raudoja reservoir through a pipe,[73] Raudoja feeds into Aavoja through a canal, Aavoja feeds into Kaunissaare through a canal, and Kaunissaare feeds into Vaskjala reservoir through the Kaunissaare-Patika canal and a small section of the Pirita River. Each canal has a gravel road next to it for maintenance.[74]

Culture edit

The 1903 novel by Eduard Vilde "Kui Anija mehed Tallinnas käisid [Wikidata]" (English: When Anija men visited Tallinn) describes the life of 19th century Tallinn, from the perspective of a peasant, including a section about peasants from the lands of the historic Anija Manor [et] getting beaten up by feudal lords in Tallinn.[75]

In 1922, A. H. Tammsaare wrote his novel "Kõrboja Peremees" in the Kaserahu Manor [et], ruins of which currently lay next to the Kose-Jägala road, a kilometer south of the current Kaunissaare Reservoir by road. The setting of the novel is inspired by the historic Koitjärve area, which is also reflected in the 1979 film adaption of the same name, directed by Leida Laius, filmed in the Paukjärve area, on the eastern border of current Anija Parish.[76][77]

Gallery edit

References edit

  1. ^ Koppelmaa, Külli (2017-01-31). "Anija valla kõrgeim tipp on hoopis 104meetrine Määrasmägi". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2023-03-29.
  2. ^ "Üldinfo - Anija Vallavalitsus". anija.ee. Retrieved 2023-03-22.
  3. ^ "RL21429: RAHVASTIK RAHVUSE, SOO, VANUSERÜHMA JA ELUKOHA (HALDUSÜKSUS) JÄRGI, 31. DETSEMBER 2021". Estonian Statistical Database. Retrieved 24 January 2023.
  4. ^ a b "Dictionary of Estonian Place names". www.eki.ee. Retrieved 2023-03-31.
  5. ^ Joalaid, Marje. "Dictionary of Estonian Place names - Kaersoo". www.eki.ee. Retrieved 2023-03-31.
  6. ^ Joalaid, Marje. "Dictionary of Estonian Place names - Linnakse". www.eki.ee. Retrieved 2023-03-31.
  7. ^ Eisen, Matthias Johann (1920). Daani hindamise raamat (in Estonian). Tallinn, Tartu: Varrak. ISBN 978-9949-765-42-3.
  8. ^ Laansalu, Tiina. "Dictionary of Estonian Place names - Kiviloo". www.eki.ee. Retrieved 2023-03-31.
  9. ^ Joalaid, Marje. "Dictionary of Estonian Place names - Pillapalu". www.eki.ee. Retrieved 2023-03-31.
  10. ^ Joalaid, Marje. "Dictionary of Estonian Place names - Koitjärve". www.eki.ee. Retrieved 2023-03-31.
  11. ^ "Eesti ala valdade register 1866-1917 - Anija". Rahvusarhiiv. Retrieved 2023-03-26.
  12. ^ Puust, Jüri (2014-12-05). "19. sajand - Eesti valdade sünnilugu - Eesti Elu". eestielu.ee. Archived from the original on 2014-12-05. Retrieved 2023-03-26.
  13. ^ "Omavalitsuspäeva kujunemine – Polis MTÜ" (in Estonian). Retrieved 2023-03-29.
  14. ^ "Разрядъ X. Разнородныя публикаціи, неподходящія нъ прочимъ разрядамъ" (PDF). Eestimaa Kubermangu Teataja (in Russian) (4) (published 31 January 1891): 25. 22 January 1891 – via Digar.
  15. ^ "Eesti ala valdade register 1866-1917 - Raasiku". www.ra.ee. Retrieved 2023-03-26.
  16. ^ "Eesti ala valdade register 1866-1917 - Alavere-Pikva-Rooküla". Rahvusarhiiv. Retrieved 2023-04-23.
  17. ^ "Eesti ala valdade register 1866-1917 - Palvere". Rahvusarhiiv. Retrieved 2023-04-23.
  18. ^ "Eesti ala valdade register 1866-1917 - Alavere". Rahvusarhiiv. Retrieved 2023-04-23.
  19. ^ "Eesti ala valdade register 1866-1917 - Lehtse". Rahvusarhiiv. Retrieved 2023-04-23.
  20. ^ "Eesti ala valdade register 1866-1917 - Ambla". Rahvusarhiiv. Retrieved 2023-04-23.
  21. ^ a b c d "Ajalooline haldusjaotus - X-GIS 2.0". xgis.maaamet.ee. Retrieved 2023-03-26.
  22. ^ "Eesti ala valdade register 1866-1917 - Kolga". Rahvusarhiiv. Retrieved 2023-04-23.
  23. ^ Üleriikline asumite nimestik : linnad, alevid, vallad, külad, asundused, üksiktalud j.m. kohad (in Estonian). Tallinn: Posti Peavalitsus. 1923. p. 200.
  24. ^ "Eesti Rahwa Kalender ehk Täht-raamat 1880 aasta pääle ; 1879". Digar (in Estonian).
  25. ^ "TLA.149.5.915: Harjumaa kaart. (Harju Maakonnavalitsuse väljaanne 1926. a.)". Eesti arhiivinduse infosüsteem. Retrieved 2023-06-04.
  26. ^ Reintalu, Johannes (3 September 1919). "Teadaanne" (PDF). Riigi Teataja (in Estonian) (60): 478 – via Digar.
  27. ^ Eenpalu, Kaarel; Dolf, Evald (5 May 1923). "Siseministri määrus 5. maist 1923 a. Harju maakonna Anija, Jõelehtme ja Nehatu waldade piiri õiendamiseks" (PDF). Riigi Teataja (in Estonian) (70) (published 17 May 1923): 554 – via Digar.
  28. ^ Rõuk, Theodor; Dolf, Evald (9 December 1924). "Siseministri poolt 9. detsembril 1924 a. wastu wõetud Määrus Anija, Jõelehtme ja Nehatu walla piiri õiendamiseks" (PDF). Riigi Teataja (in Estonian) (147) (published 16 December 1924): 849 – via Digar.
  29. ^ a b 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk VI. Harju maakond ja Tallinna linn. Eesti riikline statistika (in Estonian and French). Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo. 1924. p. 36. hdl:10062/4447.
  30. ^ Üleriikline asumite nimestik : linnad, alevid, vallad, külad, asundused, üksiktalud j.m. kohad (in Estonian). Tallinn: Posti Peavalitsus. 1923. pp. 99, 109, 143, 183, 234, 253, 258, 283, 317, 338, 410, 485.
  31. ^ Üleriikline asumite nimestik : linnad, alevid, vallad, külad, asundused, üksiktalud j.m. kohad (in Estonian). Tallinn: Posti Peavalitsus. 1923. pp. 105, 111, 158, 181, 221, 240, 295, 306, 325, 337, 338, 365, 376, 411, 426, 459, 481.
  32. ^ Üleriikline asumite nimestik : linnad, alevid, vallad, külad, asundused, üksiktalud j.m. kohad (in Estonian). Tallinn: Posti Peavalitsus. 1923. pp. 101, 178, 204, 205, 285.
  33. ^ Päts, Konstantin; Eenpalu, Kaarel; Veermaa, Richard (7 October 1938). "776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88" (PDF). Riigi Teataja (in Estonian) (87) (published 14 October 1938): 2099–2100 – via Digar.
  34. ^ Vares, Johannes; Telling, Voldemar (8 August 1945). "543. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta" (PDF). Eesti NSV Teataja (in Estonian) (35) (published 26 October 1945): 550 – via Digar.
  35. ^ Vares, J; Telling, V (13 September 1945). "495. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumiseadlus töölisalevite ja linnatüüpi alevite moodustamise kohta Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis" (PDF). Eesti NSV Teataja (in Estonian) (32) (published 24 September 1945): 502 – via Digar.
  36. ^ Vares, J; Telling, V (29 December 1945). "29. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus töölisalevite, linnatüüpi alevite ja kuurortalevite moodustamise kohta Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis" (PDF). Eesti NSV Teataja (in Estonian) (4) (published 18 January 1946): 50 – via Digar.
  37. ^ Jakobson, A; Telling, V (26 September 1950). "114. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s" (PDF). Eesti NSV Teataja (in Estonian) (11) (published 11 October 1950): 161–167 – via Digar.
  38. ^ Uuet, Liivi (2002). Eesti haldusjaotus 20. sajandil: teatmik (in Estonian). Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, Eesti Riigiarhiiv. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. pp. 160, 164, 165, 172. ISBN 978-9985-78-385-6.
  39. ^ Jakobson, A; Kründel, A (17 June 1954). "104. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV külanõukogude ühendamisest" (PDF). Eesti NSV Teataja (in Estonian) (10) (published 12 July 1954): 178, 185, 202 – via Digar.
  40. ^ Jakobson, A; Kründel, A (12 October 1957). "167. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Loksa ja Pärnu rajooni likvideerimisest" (PDF). Eesti NSV Teataja (in Estonian) (17) (published 14 November 1957): 365 – via Digar.
  41. ^ "ERA.T-6.5.57: Tapa rajooni põllumajanduslik kaart (1:50 000) (1960)". ais.ra.ee. Retrieved 2023-06-04.
  42. ^ Eichfeld, J; Kründel, A (24 January 1959). "38. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV rajoonide reorganiseerimisest" (PDF). Eesti NSV Teataja (in Estonian) (10) (published 3 February 1959): 142 – via Digar.
  43. ^ Aaman, Ants (2015-01-13). "Surust ja teistest küladest polügoonil ning Matti talust". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2023-06-04.
  44. ^ Müürisepp, A; Tolbast, B (28 March 1962). "48 Eesti NSV Keila, Tapa ja Väike-Maarja rajooni likvideerimise kohta" (PDF). Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Teataja (in Estonian) (119) (published 6 April 1962): 373 – via Digar.
  45. ^ Müürisepp, A; Tolbast, B (21 December 1962). "183 Eesti NSV territooriumi administratiivses jaotuses muudatuste tegemise kohta" (PDF). Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Teataja (in Estonian) (156) (published 24 December 1962): 1460 – via Digar.
  46. ^ Müürisepp, A; Tolbast, B (18 January 1963). "9 Mõnede külanõukogude likvideerimise ning Põlva rajooni Mooste külanõukogu moodustamise kohta" (PDF). Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Teataja (in Estonian) (160) (published 23 January 1963): 32 – via Digar.
  47. ^ Müürisepp, Aleksei; Tolbast, Boris (28 December 1963). "Harju ja Rakvere rajooni piiri muutmise kohta" (PDF). Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Teataja (in Estonian) (210) (published 3 January 1964): 11-13 – via Digar.
  48. ^ a b Vader, Artur; Vaht, Viktor (27 December 1976). "3 Harju rajooni külanõukogude piiride muutmise ning Pikavere ja Risti külanõukogu likvideerimise kohta; 9 Harju rajooni Keila linna ning Aegviidu, Kehra ja Loksa alevi administratiivpiiri osalise muutmise kohta" (PDF). Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja (in Estonian) (573) (published 7 January 1977): 11–13, 16–19 – via Digar.
  49. ^ Müürisepp, A; Tolbast, B (27 December 1968). "21 Harju rajooni Kehra alevi administratiivpiiri muutmise kohta" (PDF). Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja (in Estonian) (167) (published 10 January 1969): 20 – via Digar.
  50. ^ Rüütel, Arnold; Vaht, V (28 October 1983). "449 Harju rajooni Klooga ja Kuivajõe külanõukogu likvideerimise ning Anija, Keila ja Kose külanõukogu piiride muutmise kohta" (PDF). Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja (in Estonian) (686) (published 4 November 1983): 648 – via Digar.
  51. ^ a b c Koppelmaa, Külli (2017-01-18). "Anija vallamaja oli valla taasloomise 25. aastapäeval piduehteis". Sõnumitooja. Retrieved 2020-12-24.
  52. ^ a b Koppelmaa, Külli (2012-01-17). "Anija valla sünnipäevapeol käis üle 200 inimese". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2020-12-24.
  53. ^ "Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kehra linna ja Anija valla osas". Riigiteataja (in Estonian). Retrieved 2020-12-25.
  54. ^ Koppelmaa, Külli (2017-10-24). "21. oktoobrist on Aegviidu ja Anija üks vald". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2023-03-15.
  55. ^ a b c d e Anija valla arengukava 2021-2027 (PDF) (in Estonian). Kehra: Anija Vallavolikogu. 2022.
  56. ^ "Aegviidu piirkond". Retrieved 2023-03-21.
  57. ^ Koppelmaa, Külli (2015-10-13). "Suurem osa kinnisvaraarendusest Anija vallas on jäänud paberile". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2023-03-31.
  58. ^ "TALLINN - TAPA". est-train.ertas.eu. Retrieved 2023-03-31.
  59. ^ "Anija valla arengukava korrigeerimine–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Retrieved 2023-03-31.
  60. ^ "RLV004: RAHVASTIK | Elukoht, Aasta ning Näitaja". Estonian Statistical Database. Retrieved 15 March 2023.
  61. ^ a b Koppelmaa, Külli (2019-10-23). "Anija vallavolikogu esimeheks valiti JAANUS KALEV". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2020-12-25.
  62. ^ a b c d e Koppelmaa, Külli (2019-03-27). "Anija vallavanem on RIIVO NOOR, volikogu esimees TOOMAS TÕNISE". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2020-11-09.
  63. ^ Koppelmaa, Külli (2017-11-01). "Anija volikogu esimeheks valiti JAAN ORUAAS". Sõnumitooja. Retrieved 2020-12-25.
  64. ^ a b "Anija vallavolikogu esimeheks valiti JAANUS KALEV". Sõnumitooja. 2013-11-05. Retrieved 2020-12-25.
  65. ^ a b "Anija vallavolikogu esimeheks valiti JAAN ORUAAS". Sõnumitooja. 2009-11-03. Retrieved 2020-12-25.
  66. ^ Tohver, Andres (2019-11-01). "Edukas teraviljakasvataja juhib taas vallavolikogu". Harju Elu (in Estonian). Retrieved 2020-12-25.
  67. ^ "Anija valla põhimääruse kinnitamine". Riigiteataja. Retrieved 2020-12-25.
  68. ^ a b Kaljuvee, Gertrud (2013-12-19). "Anija uus vallavanem on ARVI KAROTAM". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2020-11-09.
  69. ^ a b c Koppelmaa, Külli (2009-11-10). "Anija uus vallavanem on TIIT TAMMARU". Sõnumitooja (in Estonian). Retrieved 2020-11-09.
  70. ^ Randla, Siim (2004-05-24). "Purjuspäi sõitnud Anija vallavanem lahkus ametist". Õhtuleht (in Estonian). Retrieved 2020-12-24.
  71. ^ "Kehra, Harju County to Peterburi tee, Tallinn". Google Maps. Retrieved 2020-09-12.
  72. ^ "Ühistransport". Anija Vallavalitsus (in Estonian). Retrieved 2020-09-12.
  73. ^ "Veekogu: Soodla veehoidla VEE2002410". infoleht.keskkonnainfo.ee (in Estonian). Retrieved 2021-02-05.
  74. ^ "Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitamine". Riigiteataja. 2001-02-09. Retrieved 2023-03-31.
  75. ^ "Kui Anija mehed Tallinnas käisid - Eduard Vilde, 1960". Vaimuvara (in Estonian). Retrieved 2023-03-30.
  76. ^ Vaino, Maarja (2007-10-26). "Lugedes kaduma läinud "Kõrboja peremees"". Eesti Päevaleht (in Estonian). Retrieved 2023-03-30.
  77. ^ "Kõrboja peremees (1979) - Eesti filmi andmebaas". www.efis.ee. Retrieved 2023-03-30.

Further reading edit

External links edit

59°20′14″N 25°20′00″E / 59.33731°N 25.33333°E / 59.33731; 25.33333